Reaktiivne artriit: põhjused, sümptomid ja ravi

Reaktiivne artriit on liigesepõletik, mis tekib mõni nädal pärast bakteriaalset nakkust mujal kehas – kõige sagedamini pärast kõhulahtisust põhjustavat soolenakkust või klamüüdiat. Allpool on kokku võetud, mida Soome arstide käsiraamat Terveyskirjasto (Duodecim) haiguse kohta kirjutab.

Mis on reaktiivne artriit?

Terveyskirjasto järgi on reaktiivne artriit peamiselt noorte täiskasvanute põletikuline reumahaigus. Liigesevaevustele eelneb 1–3 nädalat varem bakteriaalne nakkus mujal organismis. Liigeses endas elusaid baktereid ei ole – arvatakse, et bakterite osad käivitavad immuunreaktsiooni, mis avaldub liigesepõletikuna.

Haigus kuulub spondüloartropaatiate rühma, kuhu kuuluvad ka anküloseeriv spondüliit, psoriaatiline artriit ja põletikuliste soolehaigustega seotud liigesehaigused.

Põhjused ja riskitegurid

  • Soolenakkused: jersiinia, kampülobakter, salmonella ja šigella.
  • Suguhaigused: eelkõige klamüüdia; harvem gonorröa.
  • Harvemad põhjused: streptokokk-angiin, kopsuklamüüdia, reisikõhulahtisus ja antibiootikumravi järgne kõhulahtisus.
  • Pärilikkus: koetüüp HLA-B27 leitakse umbes 30–50%-l haigestunutest (rahvastikus umbes 14%-l).

Terveyskirjasto rõhutab, et vaid väike osa nende nakkuste põdejatest saab reaktiivse artriidi. Mõnikord jääbki eelnenud nakkus selgusetuks, sest näiteks klamüüdia võib kulgeda sümptomiteta.

Sümptomid

  • valu ja turse eelkõige labajalgades, hüppeliigestes ja põlvedes (vt ka artriit põlves)
  • terve sõrme või varba vorstikujuline turse
  • kõõluste ja sidemete kinnituskohtade põletik, näiteks Achilleuse kõõluse või tallakõõluse (plantaarfastsiit) valu
  • ristluu-niudeluu liigese põletik, mis põhjustab alaseljavalu ja hommikust kangust
  • vahel kusiti- või silma sidekesta põletik; raskemal juhul palavik ja mitme liigese põletik

Diagnoos ja ravi

Diagnoos põhineb haigusloo (eelnenud nakkus), läbivaatuse ja uuringute koondpildil. Terveyskirjasto järgi ravitakse ägedat liigesepõletikku põletikuvastaste valuvaigistitega ja glükokortikoidisüstidega liigesesse; raske haiguse korral kasutatakse glükokortikoide ka suu kaudu. Kui põhjuseks on klamüüdia, ravitakse nakkust antibiootikumiga.

Tavaliselt paraneb reaktiivne artriit 3–5 kuu jooksul. Mõnikord haigus pikeneb ja muutub krooniliseks – siis kasutatakse traditsioonilisi reumaravimeid ja raskematel juhtudel bioloogilisi ravimeid.

Millal pöörduda arsti poole?

Kui liiges paistetab mõni nädal pärast kõhulahtisust või võimalikku suguhaigust, pöördu perearsti poole. Kiiresti tuleb arsti juurde minna, kui ühe liigese valu ja turse tekivad äkki ning kaasneb palavik – siis tuleb välistada bakteriaalne ehk septiline artriit. Kroonilise liigesepõletiku teiste vormide kohta loe artiklitest reumatoidartriit ja reumatoidartriidi varajased tunnused.

Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.

Allikad