Artriidi diagnoosimine hõlmab mitmeid erinevaid samme, et kindlaks teha, milline tüüp ja millises ulatuses haigus esineb. Siin on mõned peamised meetodid artriidi diagnoosimiseks:
- Meditsiiniline ajalugu: Artriidi diagnoosimise esimene samm on põhjalik meditsiiniline ajalugu. Arst küsib patsiendilt sümptomite kohta, sealhulgas valu, jäikus, turse ja muud kaebused. Samuti võidakse küsida perekonnaajalugu ja varasemaid haigusi.
- Füüsiline läbivaatus: Artriidi kahtluse korral teeb arst põhjaliku füüsilise läbivaatuse, et kontrollida liigeste turset, punetust, liikuvust ja valulikkust. Arst võib ka kontrollida teisi kehaosi, et välistada teiste haiguste võimalus.
- Laboratoorsed testid: Vereanalüüsid võivad aidata tuvastada põletikulist protsessi ja autoimmuunhaiguste esinemist. Näiteks võib mõõta põletikunäitajaid nagu C-reaktiivne valk (CRP) ja erütrotsüütide sadestumise määr (ESR). Samuti võidakse teha spetsiifilisemaid teste, nagu reumatoidfaktori ja antikehade määramine.
- Kujutiseuuringud: Röntgenülesvõtted või muud kujutiseuuringud, nagu ultraheli või magnetresonantstomograafia (MRI), võivad aidata visualiseerida liigeste seisundit, sealhulgas kõhre kulumist, luukahjustusi ja põletikku.
- Liigesevedeliku analüüs: Kui liigeses esineb märkimisväärset turset ja vedelikku, võib arst teha liigesevedeliku analüüsi, et välistada infektsioonid ja muud haigused ning hinnata põletikulise protsessi raskust.
Kokkuvõttes hõlmab artriidi diagnoosimine mitmeid erinevaid meetodeid, et saada terviklik arusaam patsiendi seisundist. Õigeaegne ja täpne diagnoos on oluline, et alustada sobivat ravi ja hõlbustada patsiendi haigusega toimetulekut.