Metotreksaat on reumatoidartriidi ravis kõige sagedamini kasutatav ravim. Eesti Reumatoloogia Seltsi patsiendijuhend nimetab seda raviankruks: enamikul patsientidest alustatakse ravi just sellega ja hiljem lisatud ravimeid kasutatakse sageli koos metotreksaadiga. Ravim on tõhus, kuid nõuab täpset võtmist ja regulaarset jälgimist. Selles artiklis selgitame, kuidas metotreksaat toimib, miks seda võetakse vaid kord nädalas, milliseid analüüse on vaja ja millal pöörduda kiiresti arsti poole.

Kuidas metotreksaat toimib

Reumatoidartriit on autoimmuunhaigus, mille korral immuunsüsteem ründab liigesekesta. Põletik põhjustab valu, turset ja jäikust ning ravimata võib see aja jooksul kahjustada kõhre ja luud. Metotreksaat kuulub haiguse kulgu mõjutavate ravimite hulka. Erinevalt valuvaigistitest ei leevenda see sümptomeid kohe, vaid vähendab põletikku pikema aja jooksul ja aitab seeläbi liigeseid kaitsta. Toime ilmneb tavaliselt järk-järgult mitme nädala jooksul, seetõttu on oluline ravi mitte liiga vara pooleli jätta, isegi kui alguses suurt muutust ei tunne.

Kord nädalas, mitte iga päev

Kõige olulisem ohutusreegel on see, et põletikuliste haiguste, sealhulgas reumatoidartriidi korral võetakse metotreksaati üks kord nädalas, kindlal nädalapäeval. Ravimiameti ohutusteabe järgi on ekslik igapäevane võtmine põhjustanud raskeid mürgistusi, sealhulgas surmaga lõppenud juhtumeid. Seetõttu tasub valida meeldejääv nädalapäev ja märkida see kalendrisse või telefoni meeldetuletusse. Kui pakend või retsept tekitab segadust, küsi apteekrilt või arstilt enne ravimi võtmist. Kui oled kogemata võtnud ravimit sagedamini, kui ette nähtud, võta kohe ühendust arstiga.

Foolhape ja kõrvaltoimed

Metotreksaadi ravi ajal määrab arst sageli foolhapet, mis aitab vähendada kõrvaltoimeid. Foolhapet võetakse arsti juhiste järgi, tavaliselt teistel päevadel kui metotreksaati. Levinumad kõrvaltoimed on iiveldus, väsimus, suu limaskesta haavandid ja kerge juuste väljalangemine. Enamasti on need mööduvad või leevenevad annuse või manustamisviisi muutmisel. Mõnikord on võimalik tablettide asemel kasutada süstitavat ravimit, mis võib seedetrakti vähem häirida. Ära muuda annust ise, vaid aruta kõiki kõrvaltoimeid arstiga.

Miks on vaja vereanalüüse

Metotreksaat võib mõjutada maksa, neere ja vereloomet. Seetõttu tehakse ravi ajal regulaarselt vereanalüüse. Patsiendijuhendi järgi käiakse haiguse algul arsti juures sagedamini, umbes kord kuus, ja kui haigus on kontrolli all, umbes kord kolme kuu jooksul. Analüüside sageduse määrab arst. Oluline on minna analüüsidele ka siis, kui enesetunne on hea, sest varajased muutused ei pruugi kaebusi tekitada.

Alkohol, rasedus ja teised ravimid

Alkohol suurendab metotreksaadi kahjulikku mõju maksale, seepärast tasub selle tarvitamist arstiga arutada ja võimalikult vähendada. Metotreksaat võib kahjustada loodet, seega tuleb ravi ajal kasutada usaldusväärset rasestumisvastast vahendit ning lapse planeerimisest aegsasti arstile rääkida. Mõned ravimid, näiteks teatud antibiootikumid, võivad metotreksaadiga koostoimida. Ütle igal arsti- või apteegikülastusel, et kasutad metotreksaati, ja ära alusta ka toidulisandeid ilma nõu pidamata.

Infektsioonid ja vaktsineerimine

Metotreksaat mõjutab immuunsüsteemi, mistõttu võib infektsioonide risk olla mõnevõrra suurem. Vaktsineerimine on seetõttu eriti oluline. Arutage arstiga, milliseid vaktsiine sulle soovitatakse, näiteks gripi- ja pneumokokivaktsiini. Elusvaktsiinide kasutamine ravi ajal vajab eraldi hindamist.

Millal pöörduda kiiresti arsti poole

• kõrge palavik või raske infektsiooni tunnused
• uus kuiv köha või õhupuudus
• ulatuslikud suuhaavandid, verevalumid või veritsus
• naha või silmavalgete kollasus
• kui oled kogemata võtnud metotreksaati mitu päeva järjest

Ööpäevaringselt saab nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.

Kokkuvõte

Metotreksaat on reumatoidartriidi ravi alus ja aitab paljudel inimestel haigust kontrolli all hoida. Ohutu ravi võtmed on kord nädalas võtmine, foolhape arsti juhiste järgi, regulaarne verekontroll ja avatud suhtlus arstiga kõrvaltoimete, ravimite ja pereplaneerimise teemal.

Kuidas ravi algab

Enne metotreksaadi alustamist teeb arst tavaliselt vereanalüüsid, et hinnata maksa- ja neerufunktsiooni ning vererakkude hulka. Arst küsib ka varasemate haiguste, alkoholi tarvitamise ja teiste ravimite kohta. Mõnikord on enne ravi alustamist vaja uuringuid ka kopsude või infektsioonide suhtes. Ravi alustatakse tavaliselt väiksema annusega ja seda suurendatakse järk-järgult, kuni saavutatakse sobiv toime. Täpse annuse ja tempo määrab alati reumatoloog.

Igapäevased praktilised nõuanded

Hoia ravimit originaalpakendis ja lastele kättesaamatus kohas. Kui kasutad süstitavat vormi, õpetab õde või arst süstimise selgeks; kasutatud süstlad pane torkekindlasse anumasse. Kui unustad annuse võtta, ära võta topeltannust, vaid küsi juhist arstilt või apteekrilt. Reisile minnes võta ravim kaasa käsipagasis koos retsepti või ravimilehega. Kui sul tekib haigus, millega kaasneb palavik, või plaanid operatsiooni, aruta arstiga, kas ravi tuleks ajutiselt peatada.

Kui metotreksaat ei aita piisavalt

Kui mõne kuu jooksul ei ole põletik piisavalt vaibunud või kõrvaltoimed on talumatud, muudab reumatoloog raviplaani. Patsiendijuhendi järgi võib lisada teisi sünteetilisi ravimeid, näiteks sulfasalasiini, või asendada metotreksaadi leflunomiidiga. Raskema haiguse korral lisatakse bioloogiline ravim, mida kasutatakse sageli koos metotreksaadiga. Ravi eesmärk on remissioon ehk võimalikult vähene haiguse aktiivsus, et inimene saaks elada täisväärtuslikku elu.

Elu metotreksaadiga pikas plaanis

Paljud inimesed kasutavad metotreksaati aastaid ja taluvad seda hästi. Pikaajalise ravi ajal on oluline jätkata regulaarseid kontrolle ka siis, kui liigesed on rahulikud, sest just hea ravitulemus on märk, et ravim töötab. Ravi lõpetamine omal käel võib põhjustada haiguse ägenemise. Kui haigus on pikka aega remissioonis, võib reumatoloog kaaluda annuse vähendamist, kuid seda tehakse alati arsti jälgimisel. Ravi kõrval toetavad liigeste tervist regulaarne liikumine, suitsetamisest loobumine, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni. Küsimuste korral on abiks ka patsiendiorganisatsioonid, näiteks Eesti Reumaliit, kus saab kogemusi jagada teiste samas olukorras inimestega.

Küsimused, mida arstilt küsida

Millisel nädalapäeval ma ravimit võtan ja millal foolhapet? Kui sageli tuleb teha vereanalüüse? Mida teha, kui jään haigeks või unustan annuse? Kas mu teised ravimid ja toidulisandid sobivad metotreksaadiga? Milliseid vaktsiine peaksin saama? Nende küsimuste vastused aitavad ravi ohutult ja kindlalt läbi viia.

Allikad

• Eesti Reumatoloogia Selts: Reumatoidartriit. Juhendmaterjal patsiendile (2022)
• Ravimiamet: metotreksaadi ohutusteave (2019)
• Tervisekassa: perearsti nõuandetelefon 1220

Märkus: see artikkel on üldine teave ega asenda arsti nõuannet.