Liigesevalu, turse ja jäikus on kaebused, millega paljud inimesed perearsti juurde lähevad. Fraasi „artriit sümptomid“ otsitakse Eestis igal kuul. Artriit ei ole üks haigus, vaid koondnimetus paljudele liigeseid kahjustavatele seisunditele. Selles artiklis anname NHS-i ametlike materjalide põhjal ülevaate artriidi sümptomitest, erinevate artriidi tüüpide tunnustest ning sellest, millal on vaja kiiret arstiabi.
Artriidi peamised sümptomid
NHS-i järgi põhjustab artriit valu, turset ja jäikust ühes või mitmes liigeses. See võib muuta kahjustatud liigese liigutamise raskeks. Artriit võib tabada mis tahes liigest, kuid kõige sagedamini on haaratud:
- randmed, käed ja sõrmed;
- pahkluud, labajalad ja varbad;
- selg ja lülisammas;
- põlved ja puusad.
Sümptomid võivad vahel äkki süveneda. Seda nimetatakse ägenemiseks (inglise keeles flare-up) ja see võib NHS-i järgi kesta mitu päeva. Sõrmeliigeste artriidist kirjutasime lähemalt artiklis Artriit sõrmedes.
Sümptomid artriidi tüübi järgi
NHS rõhutab, et artriidi tüüpe on palju ja ise diagnoosi panna ei tasu. Siiski aitab tüüpiliste tunnuste teadmine mõista, mida arstile rääkida.
Osteoartriit (artroos)
Kõige levinum artriidi tüüp. Tabab sageli raskust kandvaid liigeseid nagu põlved ja labajalad ning algab tavaliselt 40. eluaastate lõpus. Artroosi ja artriidi erinevusest loe artiklist Artriit ja artroos.
Podagra
Tabab sageli suure varba liigest, mis võib olla valus, paistes ja kuum. Podagra tekkerisk suureneb vanusega.
Reumatoidartriit
Tavaliselt tuntakse seda esmalt käte ja jalgade väikestes liigestes. Sageli diagnoositakse 40–60-aastaselt. Varajastest tunnustest kirjutasime artiklis Reumatoidartriidi varajased tunnused.
Anküloseeriv spondüliit (Bechterewi tõbi)
Põhjustab sageli alaseljavalu ja jäikust, mis kestab kauem kui tavaline seljavalu. Algab tavaliselt enne 40. eluaastat.
Psoriaatiline artriit
Lisaks liigesevalule, tursele ja jäikusele võib esineda punane ketendav lööve – psoriaas.
Juveniilne idiopaatiline artriit
Tabab alla 16-aastaseid lapsi. Sellel on mitu alatüüpi, millest mõned on kergemad.
Millal on vaja kiiret abi?
NHS-i järgi tuleb kiiresti arsti poole pöörduda (Eestis perearsti nõuandeliin 1220 või EMO), kui:
- ühes liigeses on äkki tekkinud tugev valu ja turse;
- valu ei leevene valuvaigistitega nagu paratsetamool;
- nahk liigese ümber on punane või kuum;
- liigesevaluga kaasneb kõrge või madal kehatemperatuur või külmavärinad;
- liigesevaluga kaasneb konjunktiviit, silmavalu või nägemishäired;
- liigesevaluga kaasneb valu urineerimisel, eritis või lööve suguelunditel.
Äkiline kuum ja paistes liiges koos palavikuga võib viidata liigesepõletikule, mis vajab kiiret ravi – loe ka Septiline artriit. Liigesevalu koos silmapõletiku või kuseteede vaevustega on iseloomulik reaktiivsele artriidile.
Tavalise visiidi aja peaks perearsti juurde broneerima, kui sul on seletamatu valu, turse või jäikus liigestes, mis ei möödu mõne päevaga.
Kuidas artriiti diagnoositakse?
NHS-i järgi küsib tervishoiutöötaja sinu sümptomite ja haigusloo kohta ning vaatab liigesed üle. Reumatoidartriidi või podagra kahtluse korral võidakse suunata reumatoloogi juurde. Uuringud võivad hõlmata vereanalüüse, röntgenit või ultraheli ning õhukese nõelaga liigesevedeliku proovi võtmist (näiteks podagra kinnitamiseks).
Mida saab ise teha?
Artriiti ei saa NHS-i järgi praegu välja ravida, kuid sümptomeid saab leevendada. Soovitused: liigu regulaarselt (parimad on madala koormusega tegevused nagu ujumine, kõndimine, pilates ja jooga), toitu tervislikult ja tasakaalustatult, hoia tervislikku kehakaalu, ära suitseta ning ära joo liiga palju alkoholi. Rohkem praktilisi nõuandeid leiad artiklist Artriidiga elu: tõenduspõhised sammud.
Kuidas visiidiks valmistuda?
Arstil on lihtsam õiget diagnoosi panna, kui oskad oma vaevusi täpselt kirjeldada. Pane enne visiiti kirja:
- millised liigesed valutavad ja kas vaevus on ühel või mõlemal kehapoolel;
- millal vaevus algas – äkki või järk-järgult;
- kas jäikus on hullem hommikul või pärast koormust ja kui kaua see kestab;
- kas liiges on olnud paistes, punane või kuum;
- kas on kaasnenud palavik, nahalööve, silmavaevused või muud sümptomid;
- milliseid valuvaigisteid oled võtnud ja kas need aitasid;
- kas lähisugulastel on liigesehaigusi.
Põlveliigese vaevustest kirjutasime eraldi artiklis Artriit põlves. Kui märkad, et vaevused muutuvad ilmaga, loe ka artiklit Kas ilm ja õhurõhk mõjutavad artriidi valu?
Kokkuvõte
Valu, turse ja jäikus liigestes on artriidi peamised sümptomid, kuid nende asukoht, algus ja kaasnevad tunnused aitavad eristada eri tüüpe. Kui liigesevaevus ei möödu mõne päevaga, mine perearsti juurde – varajane diagnoos aitab ravi õigel ajal alustada.
Allikad
- NHS: Arthritis (vaadatud 25.10.2026)
Terviseteave: see artikkel on üldise teabe eesmärgil ega asenda arsti ega muu tervishoiutöötaja nõuannet. Ära pane endale diagnoosi ise – liigesevaevuste korral pöördu arsti poole. Hädaolukorras helista 112.