Artriidi ravi: ravimid, füsioteraapia ja mida saad ise teha

Posted on | By Darryl Young

Kuidas artriiti ravitakse? Fraasi „artriit ravi“ otsitakse Eestis regulaarselt ja põhjusega – ravivõimalusi on palju ning need sõltuvad artriidi tüübist. Selles artiklis anname NHS-i ametlike materjalide põhjal ülevaate artriidi ravi põhimõtetest, reumatoidartriidi ravimitest (DMARD-id, bioloogiline ravi, JAK-inhibiitorid), valuravist ning sellest, mida patsient ise teha saab.

Ravi põhimõte: välja ravida ei saa, kontrolli alla saab

NHS-i järgi ei ole artriidile praegu välja ravivat ravi, kuid on ravimeetodeid, mis aitavad sümptomeid kontrolli all hoida. Ravi sõltub artriidi tüübist ja sellest, kuidas see sind mõjutab. Ravi käigus oled tervishoiutöötaja jälgimise all. Artriidi ravi hulka kuuluvad NHS-i järgi:

  • füsioteraapia jõu ja liikuvuse parandamiseks;
  • tegevusteraapia igapäevatoimingute (pesemine, riietumine, söögitegemine) hõlbustamiseks;
  • ravimid valu, turse ja põletiku leevendamiseks või immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamiseks;
  • abivahendid nagu kõnnivahendid, ratastoolid ja liikumisskuutrid;
  • täiendavad meetodid nagu nõelravi, Alexanderi tehnika ja TENS;
  • kirurgiline ravi, kui sümptomid on rasked ja muu ravi pole aidanud.

Täiendavate meetodite tõenduspõhisusest kirjutasime artiklis Täiendavad ravimeetodid artriidi korral.

Reumatoidartriidi ravi

NHS-i reumatoidartriidi lehe järgi aitab ravi vähendada liigesepõletikku, leevendada valu, ennetada või aeglustada liigesekahjustust, vähendada puuet ja võimaldada olla võimalikult aktiivne. Varajane ravi ja tugi vähendavad liigesekahjustuse riski.

DMARD-id (haigust modifitseerivad reumavastased ravimid)

Pärast diagnoosi pakutakse NHS-i järgi tavaliselt DMARD-tablettide kombinatsiooni. Need ravimid leevendavad sümptomeid ja aeglustavad haiguse kulgu, blokeerides kemikaalide toimet, mis vabanevad, kui immuunsüsteem ründab liigeseid. Kasutatakse näiteks metotreksaati, leflunomiidi, hüdroksüklorokviini ja sulfasalasiini. Metotreksaat on tavaliselt esimene ravim, sageli koos teise DMARD-i ja lühikese steroidikuuriga.

Metotreksaadi sagedased kõrvaltoimed on iiveldus, isutus, suuvalu, kõhulahtisus, peavalu ja juuste väljalangemine. Ravim võib mõjutada vererakke ja maksa, seetõttu tehakse regulaarselt vereanalüüse. DMARD-i toime ilmnemiseks võib kuluda mõni kuu ja ravimi võtmist on oluline jätkata. Sobiva DMARD-i leidmiseks võib olla vaja proovida 2–3 ravimit. Loe lähemalt: Metotreksaat reumatoidartriidi ravis.

Bioloogiline ravi

Bioloogilised ravimid, näiteks adalimumab, etanertsept ja infliksimab, on NHS-i järgi uuem ravivõimalus. Neid antakse süstina, tavaliselt koos metotreksaadi või muu DMARD-iga, ning enamasti siis, kui DMARD-id üksi pole aidanud. Kõrvaltoimed on tavaliselt kerged (süstekoha reaktsioonid, infektsioonid, iiveldus, palavik, peavalu), kuid mõnel võib taasaktiveeruda varem põetud infektsioon, näiteks tuberkuloos.

JAK-inhibiitorid

JAK-inhibiitorid on NHS-i järgi uut tüüpi ravim mõõduka kuni raske reumatoidartriidiga täiskasvanutele, kes ei saa DMARD-e või bioloogilist ravi kasutada või kellele need pole mõjunud. Tavaliselt kasutatakse neid koos metotreksaadiga.

Valuravi

  • Valuvaigistid nagu paratsetamool leevendavad valu, kuid ei ravi põletikku.
  • MSPVA-d (mittesteroidsed põletikuvastased ained), nt ibuprofeen, naprokseen või diklofenak, leevendavad valu ja põletikku, kuid ei peata haiguse süvenemist. NHS-i järgi võivad need harva põhjustada tõsiseid maoprobleeme, mistõttu määratakse sageli koos prootonpumba inhibiitor.
  • Steroidid tableti, liigesesisese või lihasesisese süstina leevendavad valu, jäikust ja põletikku, tavaliselt lühiajaliselt.

Liikumise ja puhkuse tasakaal

NHS-i reumatoidartriidi lehe järgi aitab regulaarne liikumine leevendada stressi, hoida liigesed liikuvad ja tugevdada liigeseid toetavaid lihaseid. Samas on oluline leida tasakaal: puhkus muudab põletikulised liigesed mugavamaks, kuid ilma liikumiseta liigesed jäigastuvad ja lihased nõrgenevad. Koormust tasub suurendada järk-järgult. Kui mingi tegevus muudab liigesed soojaks ja paistes või põhjustab tugevat valu, peatu ja puhka. Kui tegevus alati ägenemise vallandab, otsi alternatiiv.

Suure koormusega tegevused, näiteks jooksmine ja kontaktspordialad, põhjustavad NHS-i järgi tõenäolisemalt probleeme. Sobivamad on madala koormusega tegevused nagu ujumine, rattasõit, kõndimine ja vesiaeroobika. Sobiva liikumiskava koostamisel aitab füsioterapeut.

Regulaarne jälgimine ja ravi vähendamine

Kuna reumatoidartriit on pikaajaline haigus, oled NHS-i järgi regulaarselt kontaktis raviteamiga, kes hindab, kas haigus on hästi kontrolli all ja kas ravi on sobiv. Kui sümptomid püsivad paremad vähemalt aasta ilma steroidideta, võidakse ravi üle vaadata ja ravimiannust järk-järgult vähendada. Kui sümptomid naasevad, tuleb DMARD-ravi kohe taasalustada.

Mida saad ise teha?

NHS soovitab artriidi korral regulaarset madala koormusega liikumist (ujumine, kõndimine, pilates, jooga), tasakaalustatud toitumist, tervisliku kehakaalu hoidmist, mittesuitsetamist ja mõõdukat alkoholitarbimist. Reumatoidartriidiga inimestele võidakse soovitada ka iga-aastast gripivaktsiini. Võta ravimeid täpselt nii, nagu arst määras, ka siis, kui enesetunne paraneb – see aitab ennetada ägenemisi. Enne käsimüügiravimite või toidulisandite võtmist küsi nõu oma raviarstilt.

Allikad

Terviseteave: see artikkel on üldise teabe eesmärgil ega asenda arsti ega muu tervishoiutöötaja nõuannet. Ära alusta, muuda ega lõpeta ravimite kasutamist ilma arstiga konsulteerimata.

Category: Blog, Diagnoos ja ravi