Reumatoidartriit on krooniline põletikuline liigesehaigus, mis võib alata igas vanuses. Eesti Reumatoloogia Seltsi patsiendijuhendi järgi põeb seda 0,5–1% elanikkonnast ning Eestis haigestub igal aastal üle 500 inimese. Naistel esineb haigus umbes kolm korda sagedamini kui meestel ja sagedamini algab see 30.–40. eluaastates. Kuna varajane ravi aitab liigesekahjustust ära hoida, on oluline tunda ära esimesed tunnused ja pöörduda õigel ajal arsti poole.

Hommikune jäikus

Üks iseloomulikumaid tunnuseid on hommikune liigesejäikus, mis kestab kauem kui pool tundi ja leeveneb liikudes. Inimene võib märgata, et hommikul on raske rusikat teha, nööpe kinnitada või kohvitassi hoida. Artroosi korral on hommikune jäikus tavaliselt lühem ja valu süveneb pigem koormusel. Pikk hommikune jäikus viitab sagedamini põletikule.

Turse ja valu väikestes liigestes

Reumatoidartriit haarab sageli käte ja jalgade väikesi liigeseid, näiteks sõrmede põhiliigeseid, randmeid ja varvaste liigeseid. Tihti on vaevused sümmeetrilised ehk mõlemal pool keha. Liiges võib olla paistes, katsudes pehme ja valulik. Kättpidi tervitamine võib teha haiget, kuna surve sõrmede põhiliigestele tekitab valu. Kingad võivad hakata pigistama, sest varbaliigesed on paistes.

Üldsümptomid

Lisaks liigesevaevustele võivad esineda väsimus, kerge palavik, isutus ja kehakaalu langus. Need kaebused on mittespetsiifilised ning võivad esineda paljude haiguste korral, kuid koos liigeseturse ja hommikuse jäikusega on need põhjus arsti juurde minna. Mõnel inimesel tekivad aja jooksul nahaalused sõlmed küünarnuki piirkonda.

Kuidas haigus võib alata

Enamasti algab reumatoidartriit järk-järgult nädalate või kuude jooksul. Mõnikord on algus aga kiire ja mitu liigest paistetab mõne päevaga. Esialgu võivad vaevused tulla ja minna, mistõttu neid on lihtne pidada ülekoormuse või vanusega seotud muutuseks. Oluline on jälgida, kas turse ja jäikus korduvad või püsivad.

Millal pöörduda perearsti poole

Pöördu perearsti poole, kui liigeseturse püsib kauem kui paar nädalat, kui haaratud on mitu liigest või kui hommikune jäikus kestab üle poole tunni. Patsiendijuhendi järgi teeb perearst esmased uuringud ja vajadusel suunab reumatoloogile. Kiiret arstiabi vajab äkki tekkinud kuum, punane ja väga valulik liiges koos palavikuga. Nõu saab ka perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Millised uuringud tehakse

Arst küsib vaevuste kohta ja vaatab liigesed üle. Vereanalüüsidest uuritakse põletikunäitajaid, reumatoidfaktorit ja tsitrulliinitud peptiidi vastaseid antikehi. Negatiivne reumatoidfaktor ei välista haigust ning positiivne tulemus ei tähenda alati reumatoidartriiti. Liigeste hindamiseks võib vaja minna röntgenit või ultraheliuuringut, mis näitab põletikku juba varases faasis.

Miks varajane ravi on oluline

Patsiendijuhendi järgi tuleb ravi alustada võimalikult vara ja reumatoloogi juhtimisel. Varakult alustatud haiguse kulgu mõjutav ravi, enamasti metotreksaat, aitab põletiku kontrolli alla saada ja vähendada pöördumatu liigesekahjustuse riski. Paljud inimesed saavad tänu ravile jätkata tööd ja tavapäraseid tegevusi.

Kuidas arsti juurde minekuks valmistuda

Kirjuta üles, millal vaevused algasid, millised liigesed on paistes, kui kaua kestab hommikune jäikus ning kas sul on psoriaasi, soolehaigusi või reumahaigusi suguvõsas. Märgi üles ka kasutatavad ravimid. Fotod paistes liigestest võivad olla abiks, kui turse vastuvõtu ajaks on taandunud.

Kellel on suurem risk

Reumatoidartriidi tekkes mängivad rolli nii pärilikkus kui ka keskkonnategurid. Haigus esineb sagedamini naistel. Teadaolevatest riskiteguritest on tähtsaim suitsetamine, mis suurendab haigestumise riski ja võib muuta haiguse raskemaks. Risk on veidi suurem ka inimestel, kelle lähisugulastel on reumatoidartriit. Riskitegur ei tähenda, et haigus kindlasti tekib, kuid see on põhjus vaevustele varem tähelepanu pöörata.

Mis veel võib sarnaseid kaebusi põhjustada

Liigesevalu ja turset võivad põhjustada ka viirusinfektsioonid, psoriaatiline artriit, podagra, artroos ja mitmed teised haigused. Näiteks võib pärast viirushaigust tekkida mööduv liigesepõletik, mis taandub mõne nädalaga. Podagra algab sageli äkki ühes liigeses, tihti suure varba põhiliigeses. Artroosi korral on valu seotud koormusega ja hommikune jäikus lühike. Seepärast ei tasu diagnoosi ise panna, vaid lasta arstil vaevusi hinnata.

Mida saad ise teha arsti ootamise ajal

Kuni uuringud käivad, püüa jääda liikuvaks ja vältida liigeste pikaajalist liikumatust. Valu leevendamiseks võib proovida külma või sooja kompressi, olenevalt sellest, mis paremini mõjub. Käsimüügi valuvaigisteid kasuta pakendi infolehe järgi ja küsi apteekrilt, kas need sobivad sinu teiste ravimitega. Kui suitsetad, on loobumine üks kasulikumaid samme liigeste ja üldise tervise jaoks. Pea vaevuste päevikut, sest see aitab arstil haiguse kulgu paremini hinnata.

Varajase artriidi aken

Reumatoloogid räägivad sageli niinimetatud varajase ravi aknast ehk ajast haiguse algusest, mil ravi mõjub kõige paremini. Mida kauem põletik kestab, seda suurem on oht, et liigestes tekivad püsivad muutused. Seepärast on varajasel pöördumisel suur tähtsus. Kui perearst kahtlustab põletikulist artriiti, suunab ta patsiendi reumatoloogile ning analüüside tegemine aitab vastuvõtuaja hästi ära kasutada. Ära lükka arsti juurde minekut edasi lootuses, et vaevused mööduvad iseenesest, kui turse kestab nädalaid.

Reumatoidartriit noortel ja vanematel inimestel

Patsiendijuhendi järgi moodustavad haigestunutest umbes 5% lapsed, kelle puhul räägitakse juveniilsest artriidist. Lastel võib esimene märk olla lonkamine, liigese turse või see, et laps väldib mingit liigutust. Vanemas eas võib reumatoidartriit alata ka kiiremini ja haarata õlgu ning puusi. Igas vanuses kehtib sama põhimõte: püsiv liigeseturse vajab arsti hinnangut.

Kokkuvõte

Hommikune jäikus üle poole tunni, paistes väikesed liigesed mõlemal pool keha ja püsiv väsimus on reumatoidartriidi võimalikud varajased tunnused. Kui need kestavad üle paari nädala, pöördu perearsti poole. Varajane diagnoos ja ravi aitavad liigeseid kaitsta ning säilitada töö- ja liikumisvõimet.

Allikad

• Eesti Reumatoloogia Selts: Reumatoidartriit. Juhendmaterjal patsiendile (2022)
• Ravimiamet: metotreksaadi ohutusteave (2019)
• Tervisekassa: perearsti nõuandetelefon 1220

Märkus: see artikkel on üldine teave ega asenda arsti nõuannet.